Našuvnnalašmusea Blasieholmmas Stockholmmas lea fas rabas gallestalliide. Viđa jagi divvuma maŋŋel, 2013–2018, don leat lieggasit buresboahtin, ruovttoluotta dehe vuosttas háve.
Easkadivvojuvvon Našuvnnalašmuseas lea dáidda ja olbmot guovddážis. Čájáhallansajit leat stuoribut ja eanet dáidda čájehuvvo. Musea sáhttá maid váldit vuostá eanet gallestallit go ovdal. Beaivečuovga golgá sisa ja klimáhtta lea buoret, sihke dáidagii ahte buohkaide geat leat museas.
Gávnna museai
Našuvnnalašmusea lea i Stockholmma gávpoga guovddážis, Blasieholmmas, Gonagaslaš šloahta buohta. Deike lea álki boahtit eatnanvuolážiin, bussiin, fearggain dehe sihkkeliin. Deike lea maid suohtas vázzit, gos de gávpogis soaittát leahkit.
Galledančujuhus: Södra Blasieholmshamnen 2, Stockholm
Rabasáiggit
Musea fásta rabasáiggit leat distaga, gaskavahku, lávvordaga-sotnabeaivve dii 11:00-17:00, duorastaga 11:00-21:00, bearjadaga 11:00-19:00, mánnodaga gitta. Bassebeivviid soitet leahkit eahpedábálaš áiggit.
Sisabeassanhattit
Jus eará ii namahuvvo lea Friddja sisabeassan Našuvnnalašmuseai. Spiehkastat leat stuorit gaskaboddosaš čájáhusat ja doaimmat dego ovdanbuktojumit, kurssat jno.
Sisabeassanmáksu gaskaboddosaš čájáhusaide
- Dábálaš Sisabeassan: 150 kr
- Vuoliduvvon Sisabeassan (boarrásat ja studeanttat): 120 kr
- Friddja Sisabeassan vuollái 20 jagi
- Friddja Sisabeassan Nationalmusei Vänner miellahtuide
- Friddja Sisabeassan earát: ICOM, ICOMOS, SMI, Ruoŧa museaid riikkasearvi, guovddášmuseaid bargit, aviisaolbmot, mieđušteaddjit ja persovnnalaš veahkit, dohkkehuvvon oahpisteaddjit, reaisojođiheaddjit ja/biilavuoddjit sihke oahpaheaddjit luohkáin. Duođaštus mii fápmuda Friddja Sisabeassamii ferte čájehuvvot.
Ovddalgihtii oastin ja -várren
Oastte millosit iežat bileahta ovddalgihtii. Don geas lea Friddja Sisabeassan( geahča bajábealde) sáhtát seamma ládje várret iežat bileahta. Ovddalgihtii oston ja -várrejuvvon bileahtat addet ovdavuoigatvuođa ráiddus. Čuovo galbbaid musea olggobealde ja čájet bileahta ja friddjakoartta/duođaštusa fáktii dehe verddii báikki nalde.
Vejolaš loahppa bileahtat vuvdojuvvot báikki nalde museas, máksin beare koarttain ja swishiin.
Oastte ja várre bileahta (Köp eller boka biljett) (på svenska)
Rabasvuohta
Sisabeassan
Musea uksa lea dálu, vetterin gáddegáhttii.
Hissa gáhtadásis olgouksii lea olgoráhpaid olgeš bealde. Hissas lea sadji rullastuoluide, permobiilii ja mánávávnnaide.
Lámisolbmuid bisánanbáiki lea olgoráhpáid olgeš bealde , hissa guoras. Leat unnán bisánanbáikkit das lahkosis.
Rullastuolut ja rullatoriid sáhttá luoikat feaskkergearddis
Hissat
Hissat main sadji rullastuoluide, permobiillaide ja rullastuolut gávdnojit juohke gearddis. Hissain leat automáhta uvssat.
Uvssat
Buot musea uvssat leat rabas dehe dain lea automáhtalaš uksarahppi.
Hivssegat
Vuolit gearddis lea hivssetvallji.
Lámisolbmohivssegat leat juohke gearddis. Dikšunbeavdi lea Lámisolbmohivssegiin.
Veaskkut ja seailluhanvejolašvuohta
- Lea lohpi váldit unnit veaskkuid (max 42x30x10 cm) čájáhusaide. Lávkkaid main sállejuvvon mihttu oažžu váldit čájáhusaide, muhto ferte dollot gieđas.
- Stuorit veaskkuid ja lávkkaid, vázzinsoppiid, piikkaid ja arvesuoji ii oaččo váldit mielde, muhto ferte lássejuvvot seailluhangábiide.
- Seailluhangábet reddjuide, veaskkuide ja lávkkaide leat vuolit gearddis.
- Gábiid mihttu: 40x38x36,5 cm, unnit mearri gábet main mihttu: 40x38x47 cm
- Jus dus lea váttisvuohta rahpat gábe galledeami maŋŋel? Váldde aktavuođa musea bargiiguin geat leat báikki nalde.
Vajáldahtton diŋggat
Vajáldahtton biktasat, girjjit ja dakkárat mat eai leat árvodiŋggat seailluhuvvojit sierra loavas. Don oaččut ieš máhcat museai geahččat leago dat maid leat vajálduhttán lea doppe. Jeara soames vávttas dehe eamidiin geat leat báikki nalde nu sii čájehit dutnje loava.
Láhppojuvvon árvodiŋggain, váldde aktavuođa museai e-poastta bakte info@nationalmuseum.se
Leage várrogas!
Leahkimin várrogas mii váikkuhit ahte boahttevaš buolvvatnai besset vásihit musea dáiddaártnaid.
Lea álki soaitit nordadit dáiddadujiid čájáhusain, erenomážit jus lea baski.Danin ii leat lohpi váldit mielde lávkkaid, stuorit veaskkuid ja arvesujiid jno. lanjaide. Liškkuhan vára dihte ii leat lobálaš váldit mielde biepmu ja juhkosa.
Manin ii oaččo guoskkahit dáidaga?
Vaikko ii oidno iige dovdo mis leat álo suorpmat vehá durdasat. Dat sálti ja vuodja mii lunddolaččat lea gieđain ,guođđá mearkkaid, ja dagaha danin stuora vahágiid dáidagiidda jus mii guoskkahit daid. Danin ii leat lohpi, ii várrogasatge guoskkahit musea dáidagiid. Dát guoská hábmen- ja dáiddaduodjediŋggaid ja ikonaidnai.
Hearkkes láhttit
Musea párkeahttaláhttit eai gierdda piikkaid eaige vázzinsoppiid. Don it danin oaččo váldit mielde dakkáriid sisa. Lásse millosit piikkaid ja vázzinsoppiid vuolit gearddi seailluhangábiide.
Siivvuid sisa
Lanjat leat sajiheamit ja buohkat geain lea hoahppu fertejit unnidit fártta. Mánáid soaitá dárbbahit doallat gieđas.
Borrat ja juhkat
Našuvnnalašmusea borranbáiki fállá vuorddekeahtes máguid ođđaáigásaš Ruoŧas. Sosiála guhkesgaskabiepmuin beaiváduvvon klassikerat fállojuvvon biebmolanjas vuorddekeahtes una sálggaide, varasláibbiide, gudneáŋgiris jugusprográmmii Glasbares ja Kafeas. Diehttelas leat maid biepmut mat leat bivnnuhat mánáide. Dáppe lea juoga borramuš ja juhkamuš olles beaivái.